Külma kritseldused

Külm - see isepäine kunstnik, kritseldab sinna, kus saab.Tema teoseid meeldib meile vaadata, kuid samas teeme kõik selleks, et talle vähem tööpinda jääks.

Valgus

Nüüd peakski see aasta kõige pimedam aeg möödas olema ja tasapisi võime oodata metsa latvade kohale ka päikese kerkimist. Detsembris ta küll üritas, kuid hall pilvelaam selleks palju võimalust ei andnud.

Sõber

Rabavaikuses ei tea kunagi, kes ootamatult sulle oma nina kaadrisse torkab. Seekord oli see üks õige sõbralik ja lahke tegelane ;)

Jäämaastik

Abstraktsusel on voli lasta vaataja fantaasia valla

Triip

On päevi, mil valguse kasinus taandab värvirikkuse, tõmbab halli loori üll ... et neil päevil välja paista, tuleb olla eriline - eristuda, luua oma rütm valge triibuna

Auvahtkond

Neid puid vaadates meenusid Põhja Norras, ühe fjordi sopis mere kaldal seisvad kivised sambad - trollid, kes jäid varanduse retkel hilja peale ja päikese esimeste kiirte mõjul kivistusid. Siingi tundub, et kedagi oodates on auvahtkonnal juured alla kasvanud või printsess lossis saja-aastasesse unne vajunud koos kogu kaaskonnaga.

Sügise lahkumine

Nii ta seal läheb - kuldne kuma üll, lumi hangedes järel

Must-valge-kollane

Leheliblikate tantsusammud esimesel lumel

Esimene lörts

Seekord polnud vaja ise pintslit kätte võttagi - ilmataat maalis mõnuga

Kasevõsa

Kevadiselt sügisene ... või oleks hoopis õigem öelda sügiseselt kevadine